Kuidas olla õnnelik iga päev?

Kuidas olla õnnelik iga päev?

Kes meist ei tahaks tunda end püsivalt rõõmsa ja õnnelikuna. Minna rahuliku südamega magama ning ärgata täis reipust ja tegutsemistahet. Vahel võib tunduda, et selline erakordne elu on kättesaadav vaid vähestele ning raskesti saavutatav. Tegelikkuses on harmoonia, tasakaal ja rahulolu vähese vaevaga saavutatav, vanusest, soost, staatusest ning minevikust sõltumata.

Meie päev koosneb sadadest, kui mitte tuhandetest pisiasjadest, need omakorda aga moodustavad terviku ning annavad päevale tonaalsuse. Meil kõigil on päevi ja hetki, mil kõik laabub, siis aga saabub periood, kui kõik veab järsku viltu. Isegi neil, kes pealtnäha tunduvad elavat ideaalset elu. Erinevus seisneb vaid selles, et mõningate inimeste päevakavas on piisavalt rahulolu ja õnnetunnet pakkuvaid toiminguid ja harjumusi ning üksikud tagasilöögid ei muuda üldist enesetunnet. Jagame mõningaid olulisemaid heaolu tagavaid harjumusi ja tegevusi. Proovi neid järkjärgult oma päevakavva sisse lülitada ja vaata, kuidas elukvaliteet paraneb.

 

Tee ebameeldivaid asju ning tee neid kohe!

Üks peamisi stressiallikaid, mis takistavad heaolutunde loomist ja hoidmist, on ebameeldivad kohustused ja  tegemata jäänud toimetused. Selle asemel, et päevast päeva lükata asju edasi, muretseda tegemata jäänud kohustuste pärast ja loota müstilisele homsele, pane ülesanded kirja, tee ära ja tõmba järjest maha.

Jaota oma tegevused ja eesmärgid konkreetseteks väikesteks osadeks. Nii saad oma saavutusi ja tulemusi mõõta ning tunnetad progressi. Kui oled organiseeritud ja lõpetad oma pooleliolevad tegevused, tõuseb ka dopamiini tase ning tulemusena tunned end hästi.

Kindlasti proovi kõige keerulisemate ja ebameeldivamate asjadega kohe hommikul ühele poole saada. Mida raskem on ülesanne, seda suurem on selle mõju tervele päevale. Samuti pea meeles, et enamasti on ebameeldivuse põhjuseks isiklikud eelarvamused ja uskumused ning mida kauem asju edasi lükkad, seda keerulisem on nendega ühel hetkel silmitsi seista.

Suurim lõks, millesse inimesed langevad on “homme” (või “järgmine aasta”, “pärastlõuna”, “veidi hiljem”). Kui soovid parandada oma toitumist, kaasinimestesse suhtumist, aga miks mitte ka hoopis rahaplaneerimist, siis võta endale eesmärgiks alustada asjaga kohe. Tegevuste osas tasub kõigepealt lõpetada pooleliolev tegevus, vajadusel märgi ülesse kindel aeg, umbmäärane “veidi hiljem” ei pruugigi kohale jõuda.

 

Tee teistele head

Õnnetunne ei tähenda ainult keskendumist iseendale. Üks võimalusi, kuidas hoida end hea enesetunde lainel ning muuta ka maailma paremaks, on teha teistele head – näidata oma lähedastele välja, et neist hoolid või miks mitte naeratada võhivõõrale.

Samuti mõjub vabatahtlik töö või tegevus hästi nii Sulle ka kui abivajajale. See aitab ennetada depressiooni ning ängistustunnet ja loob õnnetunnet. Mitmed organisatsioonid väga erinevatest valdkondadest (näiteks sport, keskkond või noorsootegevus), võimaldavad panustada oma aja ja oskustega. Leia suund või tegevusala, mis haakub Sinu eneseteostusega ning muuda nii enda kui ka teiste maailma paremaks.

 

Hoolitse oma keha eest

See kõlab küll väga lihtsalt ja enesemõistetavalt, kuid ometigi võivad just lihtsad asjad osutuda kõige suuremaks väljakutseks. Korralik toit, piisav uni ning füüsiline aktiivsus tagavad hea enesetunde.

Meie keha on üks suur keemiavabrik, mis saadab kontrollkeskusele ehk ajule vastavaid signaale. Ärajäänud söögikord põhjustab veresuhkru langemist ja selle tulemusena saab aju omakorda stressisignaale. Samuti tasub jälgida, kuidas peale mingit toidukorda on enesetunne.

Vähese või rahutu une tulemusena oled juba ärgates väsinud. Lisaks tujukusele, sooritusvõime vähenemisele ja keskendumisraskustele võib une defitsiit põhjustada mitmeid probleeme nagu näiteks kaalutõusu, diabeediriski, nõrka immuunsust, ärevust ja isegi koordinatsioonihäireid.

Igaüks meist teab, et sport on oluline, liikumine kasulik ning trenni peab tegema. Sportlikud saavutused on omaette eesmärk, hea enesetunde saamiseks ja hoidmiseks proovi võtta füüsilist aktiivsust loomuliku osana oma elust. Pühenda kasvõi 10 kuni 30 minutit oma päevast füüsilisele liikumisele, näiteks pargi tööle minnes auto veidi kaugemale, käi trepist, tõuse hommikul veidi varem ja tee võimlemisharjutusi. Kehalise aktiivsuse tulemusena vallandub samuti dopamiin, mis aitab kontrollida aju heaolukeskust, lisaks jõuab ajju ja mujale kehaosadesse toitaine- ja hapnikurikas veri.

 

Ole tänulik

Üks viise, kuidas kasvatada tänulikkust, on oskus andestada iseendale. Tihti ollakse enda suhtes liiga nõudlikud, seatakse suuri eesmärke ning alahinnatakse pisemaid saavutusi. Kui ebaõnnestud milleski, ole tänulik kogemuste eest, kuid ära lase vihal võimust võtta. Selle asemel proovi ratsionaalselt analüüsida, mis läks valesti, mida saaksid teisiti  teha või ehk oleks hoopis vaja muuta eesmärki?

Enesekriitika asemel pööra aga tähelepanu oma saavutustele ja võitudele, ükskõik kui väikesed või suured need ka ei oleks. Korralikult magatud öö, maitsev õhtusöök või poolelioleva raamatu lõpuni lugemine tundub pisiasjana, kuid elu koosnebki pisiasjadest. Täida oma elu väikeste ning tehtavate eesmärkidega ning jaga tänutunnet ja rõõmu iseenda aga ka oma lähedastega.

Järgi mainitud soovitusi ja vaata, kuidas need mõjutavad enesetunnet. Oma tervise eest hoolitsemata, saavutuste üle rõõmu tundmata ja pidevalt muretsedes tegemata jäänud asjade pärast ei saabugi õnn kunagi Sinu õuele. Võid katsetada erinevaid tegevusi – meditatsiooni, talisuplust, taimetoitlust, igapäevaste saavutuste kirjapanemist või hoopis mingi uue asja õppimist.

Kui mingi tegevusega alustamine tundub raske ja puudub motivatsioon, siis ära muretseda, sest tihti seda ei tulegi. Enamasti tuleb motivatsioon alles tegevuse käigus, peale seda kui on tehtud esimene raske samm. Õnnelikke inimesi ei erista õnnetutest mitte tagasilöökide puudumine, vaid see, et nende elus on kordaminekuid rohkem. Pikka ja õnnelikku elu!

Comments

comments

Laused, mida mitte kunagi oma ettevõtjast partnerile öelda

jaanuar 8, 2019Starfish Academy Armastus ja suhted, Eneseareng, Ettevõtlus, Mõtted ja vaimsus, Tasakaalus elu0

Laused, mida mitte kunagi oma ettevõtjast partnerile öelda   Kui Sinu elukaaslane on ettevõtja, siis pead lisaks paljudele […]

loe

Need 10 harjumust tagavad tugeva ja eluterve paarisuhte – Osa II

juuni 19, 2018Starfish Academy Armastus ja suhted, Mõtted ja vaimsus, Tasakaalus elu, Tervis0

Need 10 harjumust tagavad tugeva ja eluterve paarisuhte – Osa II   Igas suhtes tuleb ette kriise ja […]

loe

Need 10 harjumust tagavad tugeva ja eluterve paarisuhte – Osa I

mai 14, 2018Liina Põlluäär Armastus ja suhted, Eneseareng, Tasakaalus elu0

Iga paarisuhe on erinev ning samuti nende definitsioon elutervest suhtest. Suhte alguses lendavad liblikad nii kõhus kui kaaslase […]

loe

Need 5 armastuse keelt loovad suhtele vundamendi

aprill 9, 2018Liina Põlluäär Armastus ja suhted, Eneseareng, Mõtted ja vaimsus, Tasakaalus elu0

Kas Sa oled kaaslasega vaidluse käigus tabanud ennast mõttelt, et elu oleks palju lihtsam kui ta suudaks mõtteid […]

loe
Spinner rohkem

EESOLEVAD ÜRITUSED

2-päevane “Rahalise Intelligentsuse Intensiivkursus” I

september 28, 2019, 09:00 Laki 36, Tallinn

Kui Sa muudad oma mõtteid, siis Sa muudad sellega oma elu! Oled oodatud intensiivkursusele, mis aitab märkimisväärselt tõsta […]

vaata lisa

LIVE2LEAD:Estonia juhtimiskonverents

jaanuar 24, 2020, 08:00

Comments comments

vaata lisa