Kaks küsimust, mida minult majanduskriisi kohta kõige tihemini küsitakse on: mis sündmuse tõttu kogu süsteem kokku variseb ning millal see juhtub? Need on loogilised küsimused, kuid sündmus, mis kokkuvarisemise põhjustab ei ole tegelikult tähtis – kohe selgitan mida ma selle all mõtlen.

Kujuta ette, et sa oled mäeküljel ja lund üha koguneb ja koguneb ning on tekkinud laviinioht … see tundub ebastabiilne. Sa vaatad seda lumehunnikut mäe otsas ning kui sa oled ekspert, siis sa tead, et see võib iga hetk variseda ja tappa mäel olevad suusatajad või pühkida minema jalamil oleva mägiküla.

Siit tuleb üks lumehelbeke, mis häirib paari teist helbekest – see kandub edasi. Lumi hakkab varisema, kogu hunnik hakkab libisema, kõik see kogub hoogu, kogu lumi tuleb mäe küljelt lahti ning matab jalamil oleva küla.

Keda süüdistada? Kas sa süüdistad lumehelbekest või sa süüdistad ebastabiilset lumehunnikut mäe otsas?

Mina ütlen teile, et see lumehelbeke on ebatähtis. Kui see ei oleks olnud see helbeke siis see oleks võinud olla eelmine või järgmine või mõni homne.

Sama käib rahandussüsteemi kokkuvarisemise kohta. Probleemiks on kogu rahandussüsteemi enda ebastabiilsus. Nii et, kui mõelda riskidele siis ma ei keskendu väga palju lumehelbekesele – väga paljud asjad võivad põhjustada kokkuvarisemise. Selleks võib olla suutmatus tarnida füüsilist kulda, kuna seda on üha raskem leida. Selleks võib olla Lehman’i tüüpi finantsfirma kokkuvarisemine (Suurim pankrotijuhtum läbi USA ajaloo. Firmal oli varasi väärtusega üle 600 miljardi dollari) või järgmine MF Global (Finantstuletistega kauplev firma, mis kasutas 891 miljonit dollarit klientide raha, et katta enda kaotusi vahetult enne pankrotistumist). Selleks võib olla mõne kuulsuse enesetapp. Selleks võib olla looduskatastroof.

Selleks võib olla palju asju, kuid mu sõnum on, et sellel ei ole tähtsust. Selleks saab olema midagi, mis põhjustab kogu süsteemi kokkukukkumise. Mis on tähtis, on see, et rahandussüsteem on ebastabiilne. Komistamised on juba juhtunud. Prooblemiks ei ole see, et teeksime midagi, mis tekitab võimalikke riske. Riskid on juba olemas. Need on süsteemis sees. Me lihtsalt ootame katalüsaatorit – midagi, mis on selleks üheks lumehelbeks.

Vastuseks sellele, et mis põhjustab globaalse rahandussüsteemi kokkuvarisemise on minu vastus, et selleks võivad olla paljud asjad, kuid sellel ei ole tähtsust. Millel on tähtsust ning mille pärast investorid muretsema peaksid on see, et see ebastabiilsus on süsteemi sisse ehitatud.

Rääkides sellest, millal see juhtub on see pigem varem kui hiljem. Selle all mõtlen ma kolme kuni nelja aastat. See ei ole midagi, mis juhtub homme (kuigi võib ka nii juhtuda), kuid see ei ole ka kümne aasta prognoos, sest me ei pea nii kaua vastu, pole kunagi pidanud.

Sellised asjad juhtuvad iga nelja kuni viie aasta tagant. Dünaamika, mida me kutsume skaleeruvateks mõõdikuteks ning rahandussüsteemi suuruseks ja riskiks. Üks riski definitsioon on: Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda?

See ei ole lineaarne funktsioon. See on eksponentsiaalne. See tähendab seda, et kui kolmekordistad süsteemi siis sa ei kolmekordista riski, vaid suurendad riski kümme või isegi sada korda.

See on see, mida me hetkel teeme. Me tegutseme selle nimel, et teha San Andreas’e viga (Tektooniliste laamade kokkupuutekoht, mis läbib täpselt California osariiki. Vihje sellele, et USA üks suurimaid majandusi ja asustusalasi on rajatud täpselt maavärinate tekke kohale.) veel suuremalt seekord, et kogeksime veelgi suuremaid maavärinaid tulevikus. See on täpselt see, millega me hetkel tegeleme.

Majanduskriisi kohta ütlen ma kahte asja. Esimeseks, see võib juhtuda väga järsku – suure tõenäosusega juhtubki – ning me ei näe seda ette, nii et investorid peavad selleks valmistuma nüüd ja kohe.

Investorid justkui ütlevad mulle, et „Tead Jim, helista mulle pool neli öösel üks päev enne kui see juhtub ning ma müün siis oma aktsiad maha ja ostan endale kulda.“

Esiteks, see kõik ei juhtu nii põhjustel, mis ma varasemalt välja tõin. Teiseks, sul ei pruugi olla enam võimalust saada kulda ja sellest on väga tähtis aru saada. Kui ostupaanika lahti läheb ja hinnavahe hakkab tekkima, mitte 10 või 20 dollarit untsi kohta päevas, vaid 100 ja siis 200 dollarit untsi kohta päevas ning siis järsku on ühe untsi hind 1000 dollarit kõrgem ning inimesed avastavad enda jaoks lõpuks, et peaks nüüd kulda kokku hakkama ostma. Sina siis seda kulda enam ei saa. Selle kulla ostavad endale „suured tegijad“, tead küll, kuninglikud rahafondid, keskpangad, miljardärid, miljardi-dollarised riskifondid – nemad saavad seda endale lubada, kuid igapäevainvestorid mitte.

Kullatöötlemise keskus lõpetab kulla tarne ning su kohalikul müüjal on varud otsas, kuid hind on siiski olemas. Sul on võimalus vaadata hinda vaid televisioonis, kuid sul ei ole võimalust seda osta. Selleks on juba liiga hilja.

Originaalpostitus: http://dailyreckoning.com/how-to-survive-the-monetary-collapse/

Autor: James G. Rickards

Samad põhimõtted, millest James räägib kulla ostmise (mis on üks võimalus oma olemasolevaid varasid kaitsta) teemal, kehtivad ka muus osas majanduskriisiks ettevalmistamisel ning finantshariduse omandamisel. Majanduskriiside üks olulisi omadusi on see, et nende käigus maailmas olev jõukus mitte ei kao vaid jaotatakse ümber. Ühed võidavad ja teised kaotavad, küsimus on vaid selles kumbal pool lauda oled sellel hetkel Sina?

Enamik inimesi saavad aru sellest, et raha on vajalik resurss ellujäämiseks. Paljud aga loodavad selle peale, et kui majanduses olukord keerulisemaks minema hakkab, nende töökoht või säästud ohtu satuvad, küll siis jõuab ennast kokku võtta, et raha kohta õppida ja majanduskriisiks valmistuda. Paraku on siis juba liiga hilja, täpselt nagu laviini eest põgenemisel pärast seda kui viimane lumehelbeke on selle liikuma pannud. Esiteks, me ei saa ette teada kuidas või millal täpselt järgmine majanduskriis algab, teame vaid seda, et ühel hetkel see tuleb. Teiseks ei toimu finantshariduse omandamine üleöö vaid see võtab aega. Selleks, et jõuda nii kaugele, et pere ellujäämine ei sõltuks enam töökoha olemasolust või pensionile jäämise võimalus kogutud säästudest, läheb tavaliselt aega aastaid.

Seega on majanduskriisi kättejõudmisel eelisseisus need, kes on kauem saanud õppida ja oma teadmisi ellu viia. Kindlasti oli parim aeg õppimisega alguse tegemiseks eile. See on aga möödas ja minevikku me muuta ei saa. Paremuselt teine aeg on täna.

[infobox icon=”fi-info” v2rv=”undefined”]

Nendel, kes soovivad õppida raha kohta rohkem on võimalus osaleda Workshopil „Kuidas panna raha enda eest tööle“ 25. augustil Tallinnas või 27. augustil Pärnus.

[/infobox]

[button text=”Registreeti Workshopile TALLINNAS—–” size=”small” link=”http://goo.gl/RJL3rG”]

[button text=”Registreeti Workshopile PÄRNUS—–” size=”small” link=”http://goo.gl/s6OVk0″]